Alma ja Diego on sõbrad. Nad mõlemad on hiljaaegu kaotanud oma armsa vanavanema. Ühel päeval vahetunnis ütleb Diego, et neil tuleb kallite lahkunute mälestuseks varsti suur pidu, ja kutsub ka Alma perega külla.
Südamlik pildiraamat lastele räägib sellest, kuidas meenutada oma kadunud lähedasi nii, et kurbus oleks väiksem ja rõõm mälestustest suurem. Kombed selleks võivad olla erinevad – meie süütame surnute mälestuseks küünlad, aga Mehhikos korraldatakse hoopis pidu, et kadunukesega seotud mälestustest rõõmu tunda.
See ei ole kurb raamat, vaid aitab diskreetselt leida viise, kuidas leina väiksemaks muuta, ning paotab ust lummavasse ja värvikirevasse Mehhiko kombestikku, kus surm on elu loomulik ja paratamatu osa.
Raamat lõpeb surnutepäeva tavade kirjelduse ja traditsiooniliste retseptidega, mille järgi saab ise kodus pimedal hingedeajal näiteks pealuuküpsiseid teha ja Mehhiko-pärast kakaod valmistada.